MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogul oli 03.-05.06.2014 avatud Meede 3 “Ettevõtluse mitmekesistamine” taotlusvoor. Taotlusvooru laekus kokku 25 projekti. Toetust taotleti kokku 280 099 eurot ja 84 senti. Raha on Koostöökogul jagada ca 80 000 eurot. 06. juunist kuni 27. juunini viisid tegevjuht ja konsultant läbi taotluste tehnilise kontrolli ning küsisid taotlejatelt vajaduse korral puuduolevaid dokumente ning lisainformatsiooni. 27. juuni toimus hindamiskomisjoni paikvaatlus. Külastati peamiselt ehitamisega seotud projekte. 30. juunist alustab hindamiskomisjon projektide hindamist. 14. juuli kell 09.00 toimub hindamiskomisjoni koosolek, kus moodustatakse MTÜ Lõuna-Järvamaa Koostöökogu juhatusele rahastamisele kuuluvate projektide pingerida. Juhatuse koosoleku planeerime esialgu 15. juuli. Kui juhatus on kinnitanud rahastamisele kuuluvad projektid, siis teavitatakse otsusest koheselt ka taotlejaid.

LEADER toetusmeede* on Euroopa Komisjoni algatus, mida alates 2007. aastast rakendatakse ühe toetusmeetmena Eesti maaelu arengukavast. Olemuselt on LEADER-tüüpi lähenemine kogukonna enda juhitud kohalik areng, mille eestvedajad on mittetulundusühingu vormis kohalikud tegevusgrupid. Eestis on neid praegu kokku 26.

Kohalike tegevusgruppide eesmärk on leida parimad võimalikud lahendused oma tegevuspiirkonna arengu toetamiseks, võttes arvesse just kohaliku piirkonna eripärasid.

LEADER Eesti maaelu arengukavas 2007-2013

Lõppeval programmperioodil on LEADER toetuse abil panustatud palju külaelu arendamisele nii erinevate füüsilist keskkonda parandavate meetmete (külakeskused, külaplatsid ja muud vaba aja veetmise võimalused) kui mitmesuguste kogukonda siduvate ja elavdavate ürituste korraldamise läbi. Toetatud on aktiivselt kohalikku ettevõtlust ning sealjuures silmas peetud ka uuenduslikke lähenemisi.

Kohalikud tegevusgrupid ise soovivad ära märkida nelja põhilisemat ja edukamat toetusvaldkonda – kohalik toit, maaturism, säästlik energeetika ja külaelu arendamine.

Eesti maaelu arengukava 2007-2013 eelarvest on LEADER meetmeks eraldatud kokku 86 miljonit eurot, mis jaguneb 26 tegevusgrupi vahel. Iga tegevusgrupi eelarvest vähemalt 80% tuleb vastavalt Euroopa Komisjoni nõudele kasutada projektitaotluste rahastamiseks, kuni 20% eelarvest on lubatud kasutada erinevateks üldkuludeks.

Märtsi lõpu seisuga on PRIA poolt positiivse rahastamise otsuse saanud üle 6930 projekti, mille kogu toetus on ligi 73 miljonit eurot. Enam kui 5410 projekti, mille toetuse kogusumma on üle 53 miljoni euro, on tänaseks ka edukalt lõpetatud ning toetus taotlejatele välja makstud. Umbes 11,1 miljonit eurot toetust ootab aga üle 1200 lõpetamata projekti näol veel välja maksmist.

PRIA-le investeeringute või tegevuste lõplikuks tõendamiseks esitatavate dokumentide esitamise kõige hilisem tähtaeg on 31.12.2014. Paljudel projektidel lõpeb aga abikõlblikkuse periood varem ning tähtaja pikendamise soovi korral positiivse vastusega tingimata arvestada ei saa.

Meelde tuletamist tasub ka Leader-meetmes sätestatud nõue, mis hakkas kehtima alates 29.09.2012. Kui kohaliku tegevusgrupi läbiviidud taotlusvoor toimus pärast 29.09.2012 ja taotlejad esitavad tegevusgrupilt heakskiidu saanud projektid PRIAle, siis on neil kohustus teostada investeering peale toetuse määramise otsust kuue kuu jooksul vähemalt 25% ulatuses rahalisest mahust. Selle eesmärk on tagada lõppevaks programmiperioodiks ettenähtud vahendite õigeaegne kasutamine.

Seetõttu tasub taotlejatel oma projektide elluviimisega kiirustada (sealhulgas jälgida ka eelpool nimetatud kuue kuu ja 25% nõuet). Võimalikest muudatustest projektis, tähtaja pikendamise soovist või toetusest loobumisest palume ka PRIAt kirjalikult aegsasti teavitada meiliaadressilleader@pria.ee.

Seoses programmperioodi lõpuga ning tõsiasjaga, et projektitoetuste rahastamise eelarved on kohalike tegevusgruppide lõikes erinevad, ei planeeri paljud tegevusgrupid käesoleval 2014. aastal uusi taotlusvoore avada. Täpsemat infot tasub taotlejal küsida oma piirkonna tegevusgrupilt.

LEADERi tulevik

Põllumajandusministeerium valmistab ette LEADER meetme määruse muudatust, mille alusel saavad kohalikud tegevusgrupid tulla uue programmperioodi 2014-2020 eelarvest taotlema kohaliku arengu strateegia koostamiseks ja uuendamiseks toetust. See võimalus realiseerub tegevusgruppide jaoks tõenäoliselt aasta viimases kvartalis.

Uue programmperioodi Eesti maaelu arengukava eelarve Eestis on ca 1 miljard eurot, millest LEADER- meede moodustab umbes 93,6 miljonit eurot. Võrreldes eelmise programmperioodiga on LEADERi eelarve ligi 8 miljonit eurot suurem. Uuel perioodil tahetakse liikmesriikidele anda võimalus kohalike tegevusgruppide eelarve rakendamisel kasutada 25/75 jaotust, kus kuni 25% kohaliku tegevusgrupi eelarvest moodustaksid erinevad üldkulud ning vähemalt 75% projektide toetus. Siinjuures on liikmesriikide jaoks tegemist kindlasti võimaluse ning mitte kohustusega.

Millised olulisi muutusi uus programmperiood projektitoetuse taotlejale toob, on täna veel ebaselge. Küll aga on Põllumajandusministeerium avaldanud seisukohta, et uuel perioodil jätkuprojekte ei toetata (projektid, mis toimuvad/rahastatakse mitmes etapis). Projektitoetuse taotlejatele taotlusvoorud kohalikes tegevusgruppides uue programmperioodi raames enne 2015. aastat kindlasti ei avane.

Millega arvestada tegevusgrupi kooseisu muutumisel

Kuna uue perioodi piirkondlike strateegiate koostamise ettevalmistused juba käivad, peavad kohalikud omavalitsused varakult ära otsustama, millise LEADER-tegevusgrupi liikmeks nad tahavad edaspidi olla. Kui KOV oma liitumissoovist aegsasti uuele tegevusgrupile teada ei anna, siis võib juhtuda, et piirkonna arendamise strateegia valmib uustulnuka vajadusi ja soove arvestamata.

Tänase teadmise põhjal on üheks nõudeks tegevusgrupi territoriaalne terviklikkus:

„Kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonnaks loetakse maapiirkond, mille territoorium langeb kokku nende kohalike omavalitsuste piiridega, mis on kohaliku tegevusgrupi liikmeteks. Tegevuspiirkond peab omama majanduslikult ja sotsiaalselt ühiseid huvisid ning koosnema samast geograafilisest piirkonnast pärit kohalikest omavalitsusüksustest. Nõue tuleneb Euroopa Komisjoni regulatsioonist. Kohalikud omavalitsusüksused ei pea külgnema, kui neid ühendab ühtne veepiir (vahele jääb meri või järv) või kohalike omavalitsusüksuste vahele jääb linn, mis oma suuruse tõttu ei või olla kohaliku tegevusgrupi liige, või kui külgnemist takistab mõne muu kohaliku tegevusgrupi tegevuspiirkonna geograafiline iseärasus.”

Tegevusgrupile seatud nõudeks on ka see, et tema liikmeks peab olema vähemalt kolm omavalitsust.

Seoses omavalitsuste „liikumisega” ühest tegevusgrupist teise tuleb mõelda ka praeguse perioodi lõpetamisele. Kui näiteks tegevusgrupis on uus omavalitsus, siis kuidas mõjutab praegust perioodi ning kuidas kajastada seda strateegias? Jääb tegevusgrupi otsustada, kas lõppeva perioodi võimalike vabade vahendite (projektitoetuste eelarvete) kasutamisse kaasatakse ka liitunud omavalitsuse piirkond ehk kas vana eelarve piires toimuvates taotlusvoorudes saavad osaleda ka uustulnukad.

Kui „liikunud” omavalitsustel on veel lõpetamata LEADER-projekte, siis tuleb läbi mõelda ka see, kumma tegevusgrupiga suheldakse seoses kuludeklaratsioonide kooskõlastamisega ning kumb tegevusgrupp kogub projektide kohta seireandmed. PRIA soovitab võimalusel eelistada seda tegevusgruppi, kellelt saadi omal ajal projektile heakskiit.

*LEADER on lühend prantsusekeelsetest sõnadest, mis tõlkes tähendab seoseid erinevate maamajanduse arengu tegevuste vahel.

Kui soovite kaasa rääkida, milliseid projekte hakatakse 2014-2020 maaelu arendamiseks LEADER programmist rahastama, siis palun täitke alljärgnev küsimustik
HILJEMALT 21.04.2014.

Koostöökogu strateegia koostamise küsimustik